Üleval menüüs pakume Teile lugemiseks valiku artikleid, mille autoriteks on Rita Nõmmela ja Mare Saag.

Hambahaiguste ja üldtervise seostest      

Levinumate suu- ja hambahaiguste hulgas on hambakaaries ja igemepõletik, mis
mõlemad viivad lõpptulemusena hammaste kaotamisele.

Igemepõletiku põhjuseks on hambakatus olevate bakterite toime.
Bakterite kogunemist soodustavad hambaaugud ja defektsed täidised, mis vajavad
kiiret korrigeerimist. Igemepõletikku põhjustavad spetsiifilised bakterid võivad üle
kanduda vanemalt lapsele. Selliseid juhte on tuvastatud ka eestlaste hulgas. Oluline on jälgida hügieeninõudeid – ei tohi kasutada sama lusikat, kahvlit ega hambaharja.
Võimalik on pärilik eelsoodumus.

Uuringutega on tõestatud, et ligi 30% inimestest on igemehaigustele vastuvõtlikumad. Isegi vaatamata heale suuhügieenile on neil isikutel risk igemete haigestumiseks ligi kuus korda suurem.
Tulevikus on võimalik nende inimeste varane väljaselgitamine geneetilise testi abil enne haiguste esimesi sümptomeid.

Hammast ümbritsevates kudedes võib areneda kiiresti põletik ka raskete üldhaiguste (suhkurtõbi, verehaigused, hormonaalsed häired, südame-veresoonkonna haigused)
puhul.

See, et üldhaigused soodustavad parodondihaiguste süvenemist, on teada.
Viimastel aastatel kirjutatakse palju, et seos võib olla ka vastassuunaline –
igemepõletiku tekitajad, sattudes vereringesse, võivad põhjustada vereliistakute
kokkukleepumist ja trombide teket, rasedatel olla alakaaluliste laste sünni põhjuseks, raskendada diabeetikutel veresuhkru taseme kontrolli all hoidmist.

Igemepõletik võib kergemini vallanduda puberteedieas ja rasedusega kaasneva
hormonaalse ebastabiilsuse foonil – igemed võivad hakata veritsema ja muutuda
tundlikuks.

Tänapäeval on ravimata hambad sageli põhjuseks, miks töökohale kandideerides võib jääda konkurentsist välja.

Ravimata hambad, eriti esihambad, mõjuvad halvasti ka enesehinnangule. See võib viia psühhosomaatiliste häirete tekkele.      

Rita Nõmmela ja Mare Saag (Tartu Ülikool), 2011